Noortesport

Spordiharjumus ja tervisekäitumine kujunevad välja noores eas. Paraku tegeleb Eestis aktiivselt spordiga vaid neljandik noortest. Kui põhikoolis saab õpetajate hinnangul kehalise kasvatuse ainekava nõudmistega hästi või väga hästi hakkama 40 protsenti õpilastest, siis gümnaasiumiklassides väheneb nende õpilaste osakaal 22 protsendini.
Allikas: Enn Lilienthal (PDF dokument)

“ Spordiaasta tegutseb selle nimel, et aktiivne elustiil saaks kaasaegse noore igapäeva osaks!

Meie lapsed veedavad keskmiselt neli tundi päevas arvuti või televiisori taga, kuid teevad vähe sporti – nende kehaline aktiivsus ja võimekus on ajas tunduvalt vähenenud.

Ometi on kehakultuur osa rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteemist, mis tugevdab elujõudu, tervist ja ühiskonna kultuursust tervikuna. Kehakultuur võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist, teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõstmise huve.

Spordiaasta usub, et mida tervem on inimene, seda tugevam on riik. Järelikult tuleb väärtustada eelkõige inimese tervist kui riigi tähtsat ressurssi ja tunnustada sportlikku eluviisi kui tervise hoidjat. Noorte spordi juurde toomine ja selle juures hoidmine on siinjuures A ja O.